Veelkord salasõnadest

January 31, 2010

http://www.imperva.com/docs/WP_Consumer_Password_Worst_Practices.pdf

Häkker pani netti üles järjekordse varastatud paroolibaasi  ja Imperva tegi sellest pisikese analüüsi.

Sellest järeldus, et 30% salasõnadest olid lühikesed ja nõrgad, 50% olid kirjas sõnaraamatus.

1. 123456
2. 12345
3. 123456789
4. Password
5. iloveyou
6. princess
7. rockyou (saidi nimi, kust salasõnad varastati)
8. 1234567
9. 12345678
10. abc1233

Need kümme on siis kõige rohkem esinevad  salasõnad.

Kuidas koostada endale meeldejääv ja kindel salasõna? Vaevalt läheb meelest automudel, millega Su abikaasa, isa või sõber sõidab. Näiteks Ford Focus või Ilge Parsa. Asenda o nulliga, s viiega, jne jms.

Ilge Parsa=1lg3P@r5@!

Õõk, mis hull salasõna meeles pidada, kuid teades, et tegemist on ilge parsaga, saad oma salasõna selle seest lihtsalt kätte. Selle süsteemiga harjub üsna ruttu. Salasõna kasutamisel on abiks ka meie vanad head õüöä, nende sümbolitega salasõnas tuleb olla ettevaatlik, sest mõned vanaaegsed või võõrkeelsed  süsteemid ei pruugi sellist sümbolit tunda.

Hea salasõna on pikem kui 8 sümbolit, see ei sisalda kasutajanime või kasutuskohta, seda ei leia sõnaraamatutest, ei ole Su sünnipäev, naise/lapse nimi jms äraarvatav, sisaldab erisümboleid ja on ainult Sinule teada.


Ma ju autoseivisin?

September 14, 2009

Nii umbes juba kaheksa aastat, on meie kontori kõige kirkamad kriidid koguaeg või aegajalt helpdeskis.  Nende hulgas aegajalt ka mina.
Üks teema, mis aegajalt kordub,  jäi mu hinge kriipima.

Kujutage ette inimest, kes tuleb esmaspäeval tund aega varem tööle, et olla oma ülitähtsa dokumendiga mingiks kellaajaks valmis.

Ta logib arvutisse sisse, valib Start menüüst Microsoft Wordi ja hakkab kirjutama.
Aegajalt vilksatab kiri “Autosaving”. Ta kirjutab neli tundi. Autosave on vilksatanud arvatavasti kümneid ja kümneid kordi.

Olles dokumendiga valmis saanud, vajutab ta Wordi ülevalt nurgaristist kinni.
Word küsib: Kas soovid muudatust salvestada? JAH/EI.

EI

Hmm, ei soovi, alles ju autosave käis.
5 minut hiljem heliseb meie telefon, pahura häälega palutakse seivitud dokument üles otsida. Kuidas me ka ei prooviks, seda dokumenti ei ole.  Hoolimata automaatsetest seividest.

Nõuanne:
Vajutage alati ise “Salvesta” nuppu, kui oma töö lõpetate. Autosave aitab ainult siis, kui Word või arvuti kokku jookseb vms.
Kui vastad töö lõpus salvestamise küsimusele  “EI”, kustutatakse ka vastavad automaatsed salvestused.

Teadvusta seda palun.


Windows 7 energiasääst

August 24, 2009

Mul on kodus kass Ludri, tavaline Kalamaja triibik. Kui ta üleval on, siis ta on aktiivne, askeldab ringi, tegeleb linnuvaatlusega, piketeerib külmiku ukse ees. Kui ta seda kõike ei tee, siis ta tavaliselt magab. Ma  ei tea, kuidas ta seda teeb, kuid kui krõbistada toidupakiga või teha klõps külmkapi uksega, on kass 10-15 sekundiga kohal ja teenistusvalmis.  Olenemata sellest, millises  riidekapis ta parasjagu magas.

See tähendab, et Ludri on energiasäästlik. Kui ta ei ole aktiivne, siis kulutab ta minimaalselt energiat. See on „sleep mode“. Kui teda kutsuda, siis ta reageerib ja see oleks „Wake on LAN“.  Külmkapi ukse kolks oleks sellisel juhul  “Magic packet” :D

Kujutage nüüd ette, kui kass ei läheks vahepeal magama, sööks ja tramburaitaks  24 h järjest, kuu aega järjest, aasta aega järjest. Esiteks sööks ta mu vaeseks. Teiseks sööks ta mu närvid ära.  Kassi, kes 8760 tundi järjest aktiivne on, ei pea vist keegi normaalseks.

Küll peetakse seda normaalseks arvutite puhul, et nad aasta aega  järjest ainult söövad – energiat, närve, ventilaatoreid jms.

Õnneks on Microsoft „8760 tundi järjest aktiivseid kasse“  taltsutama hakanud, seda järjest efektiivsemalt.
Windows 7 energiasäästu põhimõtted on seatud nõnda:

  • PC peaks magama, kui temaga midagi ei tehta
  • PC-le peaks  “kaugelt”  juurde saama, isegi kui PC“ magab“
  • PC peaks tööd tehes ka vähem energiat kulutama
  • PC peaks passiivsetel seadmetel voolu välja lülitama

Allolev  pilt aitab mõista, milliseid tulemusi me saame aruka „power managementiga“ saavutada. Roheline tulp on põhjendatud energiakasutus. Oranž tulp on energia raiskamine. Kollane tulp on praktiliselt energia mittekasutamine. Energia raiskamine toimub  ~ 65 Watti ~ 4500 tundi. Siin ei saa olla muud tulemust, kui et „Sleep“ ja „Idle“ peavad kohad vahetama.

Capture

http://www.energystar.gov/ia/partners/prod_development/revisions/downloads/computer/TierII_Network_Issue_Slides.pdf

Pane tähele, et arvutite taustaprotsessid, nagu näiteks indekseerimine, defragmentimine, viirusetõrje skännid jms kvalifitseeruvad samuti  „haigutamiseks“. Mis siis saab, kui serveri admin on konfinud käima näiteks iganädalase viirustõrje? Selle probleemi lahendab Windows 7 Unified Background Process Manageri ja Trigger-Start Services abil.  Trigger-Start Services on  hulk teenuseid, mis tukkudes kuulavad teatud sõnumeid. Ehk kui tarvis teha näiteks Windows Update, siis server toob arvuti unest välja, paigaldab uuendused ja laseb tal siis edasi magada.

Mis see rahas teeb?

Kui arvuti  on ooterežiimil, „idle“, „haigutab“  ehk ei tee tõesti midagi, on tema energiakasutus 65W ümber.  Iga tarkvarainstants ja riistvara jubin paraku tõstab voolu kasutust. Võtame näiteks kolme tüüpi  arvutid, esimene oleks laptop, teine tavaline lauaarvuti ja kolmas võimas lauaarvuti. Arvutame voolukasutust,  kus “haigutamine”  on  65 W + toiteploki maksimum /2, ehk keskmine.  90 W Laptopi puhul oleks “haigutamine” voolukasutus siis 77,5 W.

Seadmeid, 10 tk. KWh hind Idle tunde aastas Kokku hoida võimalik kuni
Laptop,  90W 1,15 4500 h ~4000 EEK
Keskmine lauaarvuti  350W 1,15 4500 h ~10 500  EEK
Võimas lauaarvuti  550W 1,15 4500 h ~16 000  EEK
Siinses arvutuses on KW hinnaks võetud Martini kodu elektri hind. Siia ei ole arvestatud aktsiise, makse, taastuvenergia tasusid jms. Firmadele on KW hind ka soodsam, nii et need numbrid on ilukirjanduslikud, kuid mitte päris ulme valdkonnast.

Lõppsõnaks –  firma, kus on 50 keskmist lauarvutit, hoiaks arvutite energiasäästu õige konfiguratsiooniga kokku kuni 53 000 krooni!
Säästetud raha eest võiks osta hoopiski rohelist energiat, annetada  Varjupaikade MTÜ’le kassitoitu, tegeleda muu heategevusega või lihtsalt sellele rahale mõni asisem kasutus leida.


* „Haigutamine“ on ühe meie Linuxi spetsialisti termin:  „See server lihtsalt haigutab seal.“
* Sellele artiklile aitas kaasa mõelda ka Riivo Must.


Metsas eksinud ja GPS aku tühi?

July 8, 2009

Kommenteerisin kunagi oma õe korteri värvivalikut – mulle ei meeldinud kuidagi see pruun värv, mille nad seina olid pannud. Kunstiharidusega õde parandas mu suhtumist. Ei olevat ilusaid ja häid või inetuid ja halvemaid  värve, on ainult kontekstid, milles neid kasutatakse.  Ja olles näinud siseviimistluse lõpptulemust, jääb mul ainult nentida, et õel oli õigus.  Väga sobiv pruun värv.

Mulle isiklikult meeldib must värv, va. juhul, kui see vaatab mulle vastu tühja akuga GPSilt ja ma olen metsa eksinud. Mobiilse seadme displei värvipalett mõjutab oluliselt aku kasutust.  Erksad värvid kurnavad akut rohkem, kui tuhmid värvid. Seega kui aku on tühjenemas, keerake värvid ja heledus maha. Tume  taust on energiasäästlikum kui  erkroheline.  Sellele järeldusele tulemiseks ei pea olema just Einstein,  kuid  paljudel mobiilsetel seadmetel on kirevad  taustapildid ja erksad värvid.

Kasutage vähem erksaid värve ja GPSil võib olla veel just nii palju jõudu, et saate metsast välja. Või laptopis nii palju akut, et kliendikohtumine lõpuni protokollida.
Sellest rääkimata, et energiasääst on loodusele ja rahakotile kasulik.

Samal teemal kirjutab ka New Scientist, http://www.newscientist.com/article/dn17419-limitedcolour-screens-could-boost-cellphone-battery-life.html


Fotoaparaadi viirus

July 6, 2009

Kuigi minu puhkus läbi sai, elab mu perekond mõnusat suve-elu. Lapsed chillivad rannas, mängivad aias, käivad vanaema juures ja sõpradel külas.  Pikematel reisidel käidi Stockholmis ja Saaremaal. Ja siis ühel ilusal õhtul tuleb vanaema, digifotokas näpus, et vaatame neid Stockholmi pilte siis. Vanaema tehtud pilte on alati olnud huvitav vaadata. Võtsin siis tema fotoka, panin mälukaardi oma arvutisse ja ennäe imet – selle asemel, et ilusaid pilte näha, tuleb ette hoopis viirusetõrje teade. Minu viirusetõrje (Symantec Endpoint) tegi selle loomulikult kohe kahjutuks. Professionaalsest huvist hakkasin uurima ka oma laste “seebikarpe” ja leidsin sama viiruse ka nende kaameratest.

Mis siis juhtus?
Vanaema arvutil ei olnud viirustetõrjet. Kuna internetti seal ka pole, ei tundunud olevat vajalik seda sinna panna. See eeldus või laiskus kätte maksiski seekord. Viirus, mis levima hakkas, oli Silly.fdc, ei midagi ohtlikku, kuid siiski vähemalt tüütu. Silly nimelt levitab ennast välistel andmekandjatel, nagu usbipulgad, välised kõvakettad jne.  Usb pulga puhul on inimesed juba teadlikuks muutunud, samas ei teadvustata seda, et arvuti silmis on väline andmekandja ka mp3 mängija, telefon ja isegi fotoaparaat. Seega iga usbipulk, mp3 mängija või muu asi, mis nakatunud arvuti külge ühendati, sai sealt suure tõenäosusega viiruse.

Moraal
Viirusetõrjet ei lähe arvutil vaja ainult siis, kui ta on välja lülitatud.  Kui arvutit kasutatakse kasvõi ainult digipiltide vaatamiseks, on viirustõrje vajalik.  Kodukasutajale on neid  saada ka tasuta, näiteks http://free.avg.com.
Firmadele soovitan ma sedasama, mida ise kasutan, Symantec Endpointi, mida enne tunti nimega Symantec Antivirus Corporate Edition.  Osta saab seda Mardeni käest.

Minu pere fotokad jms rändavad andmekandjad on nüüd igatahes korras.  Sõpradele võin pilte ka näidata :)