Uptimistid

Uptimistidel olid talvepäevad.  Kogenud ja kaval loom nagu ma olen, oli mul plaan kohe saabumise sagina varjus metsa põgeneda, et ma ei peaks erinevate Uptime osakonnajuhtide presentatsioone kuulama.  Esimese asjana kuulasin kohaliku vana  käest maad, et kuhu poole minna tuleb ja kus midagi näha saab.  Vana andis isegi orienteerumisvõistluse kaardi ja soovitas, et ära sinna poole mine, seal kedagi ei käi ja lumi üle 80 cm. Monteerisin säärised jalga,  et jalad kuivaks jääks ja kadusin metsa, täpselt selles suunas, kuhu ei pidavat minema.  Seda lootuses, et jägermeister-powered uptimistid  võtavad lihtsama suuna ja ma saan rahus metsa ja lund nautida.

Mets oli ootuspäraselt nagu välja surnud, häält tegi ainult tuul, mis kuuskede lumemütse alla pillutas.  Nägin vilksamisi ühte kakulist (vist) ja tagasiteel kahte kitse, kellest üks ilmselge uudishimuga minu karumütsi vahtima jäi.

Plaanisin oma liikumist nii, et jõuaksin tagasi viimase valgusega ja umbes söögiajaks. Aga Uptime osakonnajuhid on ka kogenud ja lükkasid oma ppt-presentatsioonid pea kaks tundi edasi. Vargsi majja tagasi hiilides sattusin muidugi projektorivalgusesse ja plaan presentatsioonilt poppi panna feilis eepiliselt.  Istusin vaikselt nurka  ja sain osa kõigist võitudest-kaotustest, mis slaididele ära mahtusid.

Pärast korkisin lahti ühe siidri ja nautisin mõtteterasid, mis erinevate klaaside tagant tõusid. Teravmägede plaan on intrigeeriv, vaatame,  mis sest asjast saab.