Captcha

June 26, 2009

Vastusena Aiki Mailinator ja minu enda Ära tüüta mind postitusele, veel tüütamisest sisselogimistega.
Captcha on nimelt vidin, mis üritab eraldada sikud lammastest, ehk inimesed spämmeritest ja veebirobotitest.

Need on vist tõesti maailma hulleimad Captchad, vaadake allolevat linki ja kas Teil õnnestuks endale kasutaja teha või sisse logida saidile, mis palub tuvastada teksti sellisel pildil:

a438_c7

Ma ei oskagi arvata, kas ülejäänud 20 hullu Captchat on kurb või naljakas, vaata neid originaalis: http://oddee.com/item_96665.aspx

Tõesti kui selline mõistatus ees on, siis mina kasutan eelmisest postides mainitud bugmenot.com’i.


Globaalsete brandide rohelisusest

June 25, 2009

Greenpeace avaldas globaalsete brandide rohelisuse loetelu. Nokia omanikel on põhjust rahulolev olla, kuid ärge unustage, et allpool olevatel firmadel nagu Microsoft, Dell, HP jne omavad väga tugevat heategevust ja mitte ainult looduskaitse- ja ökoloogiasektorisse. Seega seal allpool olevaid firmasid ei saa automaatselt halbadeks või keskkonnavaenulikeks  pidada.

Skoor 10 on parim, 0n halvim. Joonist ja pilti vaata originaalartiklist:  http://www.greenpeace.org/international/campaigns/toxics/electronics/how-the-companies-line-up

7.5

Nokia – Keeps top spot with new CO2 emissions reduction targets. More

6.9

SamsungUp two places with clear support for global climate change cuts. More

5.7

Sony Ericsson – Down one place with more work to do on recycling. More

5.7

Philips – Biggest mover, up 11 places due to big recycling policy improvements. More

5.5

Sony – Up two places with better product energy efficiency reporting. More

5.5

LG Electronics – Loses points for delaying toxics phase out for all products. More

5.3

Toshiba- Loses points for poor CO2 reduction target and missing energy efficiency data. More

5.3

Motorola – Down one place, needs to improve on waste and energy. More

4.9

Sharp – Unchanged – gains point for new US recycling scheme, loses one for weaker commitment on global emissions reduction. More

4.7

Apple – Up four places, good on chemicals elimination, improved on recycling but still poor on energy. More

4.5

AcerScore drops slightly due to poor e-waste scores. More

4.3

Panasonic – Down 3 places due to poor definition of precautionary principle and energy efficiency reporting. More

3.7

DellContinues to drop, penalty point for breaking commitment phase out of toxics by end 2009. More

3.1

Lenovo – Penalty point for breaking commitment phase out of toxics by end 2009. More

2.7

Microsoft – Score drops due to bad performance on e-waste. More

2.7

HP – Penalty point for breaking commitment phase out of toxics by end 2009. More

0.8

NintendoRemains in last place, unchanged score. More

Kuidas need kriteeriumid paika pandi?

  • Kuidas firmad kõrvaldavad oma toodetest ohtlikud ainud
  • Kuidas firma oma tooted tagasi võtab ja taaskäitleb, kui need iganevad.
  • Kuidas vähendatakse oma tegevuse ja toodete mõju kliimale.

Regulaarhoolduse tähtsusest

June 22, 2009

Regulaarhooldus on protsess, mida me tavaliselt ei märka. Tavaliselt me ei märka ka inimesi, kes seda märkamatut tööd teevad. Rambivalgusesse satuvad regulaarhooldajad siis, kui midagi ei tööta, midagi on tegemata jäänud, midagi on puudu.
Lepingulises suhtes on regulaarhooldus – ehk “asjad on tehtud” – õigustatud ootus. Ei ole olulist vahet, mis teemast jutt käib. Kui lähed autoga regulaarhooldusesse, ootad õigustatult, et kõik hooldusraamatus olevad tööd on tehtud. IT hoolduse puhul ootad õigustatult, et keegi logifailid läbi loeks ja adekvaatselt reageeriks. Heade spetsialistide ja hea töökorraldusega asjad tavaliselt nii ongi.

Regulaarhooldus on väga tähtis töö, mille tegijaid tunnustatakse liiga vähe. Mõtle, kas porivaibad vahetuvad iseenesest? Kas Äripäev tuleb puhkeruumi ise? Kas lilled käivad ise ennast kraani all jootmas? Isepuhastuvad kruusid kraanikausis? Ma tahaks kõikidele nendele märkamatutele tegijatele aitäh öelda, ka sellele inimesele, kes kaks aastat järjest on WC paberi varusid täiendanud, kuid täna unustas :D


Tulemüür

June 19, 2009

Minu üldises  turvakoolituses  (mida muide saate tellida, küsige) pühendasin paar slaidi ka  seadmele nimega tulemüür. Tundub, et tegin õieti, sest täna kirjutab ka CERT, et nendest vidinatest on kasulik aru saada.

Siin väike kokkuvõte nende kirjutisest – kes soovib originaali, otsige ” US-CERT  Cyber Security Tip ST04-004 – Understanding Firewalls

Kui arvutite ja/või arvutivõrkude vahel ei ole tulemüüre, on oluliselt suurem võimalus ründe ohvriks sattuda.  Tulemüüri abil saame tõkestada volitamatu  ligipääsu arvutile ja informatsioonile.

Tulemüüre saab konfigureerida nõnda, et teatud sorti informatsioon sealt läbi ei pääse. Samuti saab teha asukohapõhiseid tõkkeid. Näiteks kaughaldust saab lubada ainult lepingulise partneri veebiaadressilt. Keegi teine kusagilt kaugelt internetist kaughaldusvahenditele nii juurde ei saa.

Tulemüüre on laias laastus kahte sorti – tarkvaralised ja riistvaralised.
Tarkvaraline tulemüür on programm, mille saad oma arvutisse installida.  Microsofti Vista ja 7 operatsioonisüsteemidel on korralik tulemüür juba sisse ehitatud. Tavaliselt on nad ka kohe sisse lülitatud.

Riistvaraline tulemüür on selline karbike, mis on vajab voolu ja ühendatakse “internetti”.

Mõlemal on omad eelised ja puudused, samuti on neil ka erinevad hinnad. Kui tarkvaraline tulemüür on Vista ja 7 puhul “tasuta”, st. operatsioonisüsteemi hinna sees, siis erinevate tarkvaraliste tulemüüride hinnad algavad samuti tasuta toodetest ja lõpevad tuhandetes kroonides.

Riistvaralise tulemüüri hind on kahtlemata soolasem. Kuid tal on ka eeliseid, näiteks kui arvutisse installitud tulemüürist võib mõni kavalam viirus või trooja jagu saada, siis riistvaralist tulemüüri “häkkida” on oluliselt raskem.

Muuseas, mu sõber Marden müüb ka tulemüüre.  Ma nägin, tal on praegu paar head ja mitte liiga kallist isendit laos. Küsige Mardenilt ja ärge unustage öelda, et uptimist Martinilt infot saite. Marden teeb siis soodukat :)


Kahepoolne PDF

June 18, 2009

Klient helistas Helpdeski ja palus aidata kahepoolse PDFi printimisel. Mul jäi korraks mõte seisma ja küsisin kliendilt, et mis mõttes kahepoolne PDF? (Nagu seda saaks teiselt poolt monitori vaadata.)
Siis sain mina aru, mida klient mõtles ja klient sai aru, mida mina mõtlesin. Saime mõlemad kõhutäie naerda.